Saadikud võtsid teisipäeval vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada oma energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk - vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20% võrra. Liikmesriigid peavad kohandama oma ehitusalaseid õigusakte, et alates 2020. aasta lõpust ehitatud hooned vastaksid kõrgele energiasäästlikkuse tasemele. Olemasolevad hooned tuleb võimalusel ajakohastada.

Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu energia kogutarbimisest, olles sellega Euroopas suurimaks emissiooniallikaks. Energiatõhususe parandamine aitab seega saavutada CO2 emissioonide vähendamise eesmärke.

Uus energiatõhususe direktiiv sätestab uutele hoonetele energiatõhususe nõuded ja  olemasolevatele hoonetele miinimumnõuete rakendamise. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et saavutada need eesmärgid kulutõhusalt.

Kõrgemad standardid uutele hoonetele

Kõik hooned, mis on ehitatud 2020. aasta lõpust, peavad olema kõrge energiasäästlikkuse tasemega ning kasutama suurel määral taastuvenergiat. Ametiasutuste hoonete projektid peavad neid nõudmisi täitma juba kaks aasta varem. Osa vastavate muutuste rahastamisest tuleb ELi eelarvest.

Olemasolevate hoonete ajakohastamine

Võimalusel tuleb olemasolevate hoonete energiakasutust parandada suurte renoveerimistööde käigus. Omanikke julgustatakse renoveerimise käigus paigaldama nö "tarku mõõdikuid" ning asendama soojaveetorustiku ning kütte- ja kliimasüsteemid kõrge tõhususega alternatiividega nagu soojuspump. Lisaks nõutakse boilerite ja kliimaseadmete regulaarset ülevaatust.

Teisipäeval teisel lugemisel vastu võetud direktiiv on osa laiemast energiatõhususe seadusandlikust paketist.

Parlamendi raporti koostas Silvia-Adriana Ţicău (S&D, RO). Energiatõhususe märgise kujunduse raporti vastuvõtmist oodatakse saadikutelt kolmapäeval.